Mulgi Kultuuri Instituut ja mulgi rahvarõivad

Otsisin internetist huvitavat teavet Mulgimaa kohta ja sattusin kultuuriorganisatsiooni (Mulgi Kultuuri Instituut) peale. Asutuse eesmärgiks on uurida mulgi kultuuri, keelt, väärtusi ja elukeskkonda. Eesmärgiks on ka väga tähtsa ajaloo hammasrataste vahele jäänud Eesti kultuuripiirkonna taaselustamine. Sellest on ka kasu olnud. Mulgi keele vaikne hääbumine on juba peatatud, mulklusest kui elustiilist tehakse aina rohkem juttu ning rahvariiete kandmistki esineb laialdasemalt.
Kuna minu arvates on mulgi rahvariided kõige atraktiivsemad siis otsustasin antud instituudi materjale kasutades mulgi rahvariietega tutvuda.

HALLISTE JA KARKSI RAHVARÕIVAD
Naise või neiu rõivas. Halliste-Karksi (Mulgi lääneosa) naiseülikond 19. sajandi keskpaiku paistis silma suure alalhoidlikkuse ja konservatiivsusega. Halliste-Karksi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel arhailine peenest linasest riidest särk, must villane vaipseelik või kokkuõmmeldud seelik, pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, valge pearätik, sõba, sukad, kindad, pastlad. Halliste-Karksi neiu kandis peenest linasest riidest särki, punast kokkuõmblemata vaipseelikut, vööd, puusapõlle, pealõnga, sukki ja jalanõudena pastlaid. Igapäevasärgid olid lihtsad ja kaunistusteta ning nagu mujalgi, käidi ka Hallistes ja Karksis suvistel põllutöödel särgiväel, ainsaks lisandiks seotav kirivöö. Abielunaiste särgi rinnalõige tehti tavaliselt pikem kui neidudel, sest nii oli kergem last toita.
Mehe ülikond. Halliste-Karksi mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi esimesel poolel: särk, püksid, vatt, pikk-kuub, kasukas, rüü, nahkrihm koos nahktaskuga, lambamustad sukad, pastlad või mustad kingad, lambamust pehme viltkaabu. Meestesärk erines naistesärgist selle poolest, et oli tavaliselt lühem.
TARVASTU RAHVARÕIVAD
Naise või neiu rahvarõivad. Tarvastu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad. 
Tarvastu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga.
Mehe ülikond. Tarvastu mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku särk, valged villased või linased püksid, must villane pikk-kuub, linane rüü, kasukas, villane vöö või nahkrihm taskuga, sukad, kindad, pastlad ja lambamust kõvast vildist kaapkübar.
PAISTU RAHVARÕIVAD
Naise või neiu rahvarõivad. Paistu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel samamoodi kui Tarvastu omasse peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad. Paistu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga.
Mehe ülikond. Paistu mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku linane särk, poolpikad valged villased või linased püksid, must villane pikk-kuub, linane rüü, kasukas, villane vöö või nahkrihm taskuga, sukad, kindad, pastlad ning lambamust viltkaabu ehk kaapkübar.
HELME RAHVARÕIVAD
Naise või neiu rahvarõivad. Helme naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, lambamust villane sõba või linane õlakate, must villane pikk-kuub või kampsun, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik või väike tülltanu, laia sääremarjaosaga või vikeldatud villased sukad, kindad ning jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Helme neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätita (tanuta). Peas kandis ta peapaela.
Mehe ülikond. Helme mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku valge linane särk, poolpikad linased või villased püksid, vatt, rüü, must villane pikk-kuub, kasukas, villane vöö, sukad koos sukapaeltega, kindad, pastlad ning lambamust kaap või kõrvik.

See oli lühike ülevaade rahvariietest, mida Mulgimaal kanti. Pikemalt saab lugeda Mulgi Kultuuri Instituudi kodulehel: www.mulgikultuur.ee. Leheküljel on ka pikk ja huvitav kirjeldus Mulgi keelest.

Õisu mõisahoone, Viljandi ordulinnuse suurmüür, ordulinnus ja Paluluse kirik

Viljandi rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised

Leidsin TÜPK raamatukogust ühe 109 leheküljelise raamatu Viljandimaa kultuurimälestiste ja ajaloomälestiste kohta. 
Raamatus on välja toodud arheoloogiamälestised( muistsed asulakohad, rauaaja kivikalmed, maa-alused kalmistud, linnamäed, kultuse- ja ohvrikohad, väikeselohulised kultusekivid, ohvrikivid, -hiied, -allikad ja -puud), ajaloomälestised( rajooni kultuuriloolised mälestised, linna kultuuriloolised mälestised, revolutsioonimälestised, Isamaasõja mälestised), arhitektuurimälestised( Viljandist enesest, keskaegsed ehitusmälestised, 18.- ja 19. saj ehitusmälestised, rajooni ehitusmälestised, mõisaarhitektuur), kunstimälestise ning kultuurimälestiste seisund ja kaitse.
Järgnevalt tooksin välja mulle kõige rohkem huvi pakkunud informatsiooni:
*Viljandimaal asub 8 asulakohta, millest 2 tuntuimat on Moksi ja Siimusaare. Moksist on leitud tuleasemeid ja põlenud vaiade otsi( VII-VI aastatuhandest). Siimusaarelt on leitud kivist tööriistu, luuesemeid, tuleasemeid, kala- ja loomaluid. Siimusaarest mõni kilomeeter kirde pool asuvast Kivisaarest( asula- ja matusekoht) on leitud aga kuulus pronkssirp aga ka 24 luustikku.
*Viljandi rajooni vanim muistne kaitseehitis Vooru linnus. Meenutab suurt järskude külgedega kruusamäge( pikkus 97 ja laius 80 sammu). Sütt sisaldavate kihtide järgi leiti, et linnus on põlenud vähemalt 2 korda.
*16 000 hukkunu obeliskikujuline monument, mis asub Järveotsas. See on pühendatud okupatsiooni ajal tapetutele.
*Viljandi linna arhitektuurimälestistest on kindlasti kõige tuntum Viljandi ordulinnuse suurmüür, mis asub lossimägedes. Võõrad ei ole kindlasti ka ülejäänud lossimägedes olevad linnamüüri säilmed. Minu jaoks kõige kaunim vaade Eestis avanebki Viljandi lossimägedes Viljandi järvele.
*Minu jaoks kõige südamelähedasem kirik asub Viljandis. Selleks on Pauluse kirik, kus mind ristiti.
*Viljandi üks vanimaid hooneid on vana apteek, kus praegu asub muuseum.
*Viljandi rajooni veel ühe tuntuma linnuse varemed asuvad Karksis.
*Mõisaarhitektuuri üks hea näide on endine Õisu mõisahoone, kus kuhu hiljem rajati Õisu Toidutööstuse Tehnikum. Mõisahoonet olen ka ise külastanud, kuna Õisu on mu vanaema sünnikodu.
*Vanadest Viljandimaa koolimajadest väärib ehitusmälestisena kaitset ainult üks- Pirmastu koolimaja, mis asub Holstre keskuse lähedal.
See raamat on väga sea ülevaade Viljandimaa mälestistest. Raamatu autoriks on Alfred Veiksar ning kirjastuseks „Eesti kirjastus”(1982).