
Wednesday, May 13, 2009
Viljandi pärimusmuusika festival
Viljandi folk on suur muusikafestival, mis tõmbab iga aasta juuli kuus Viljandisse tuhandeid inimesi, nii noori kui ka vanu. Folki peetakse viljandis 1993. aastast alates. Esimene festival kestis ühe päeva (15. mai). 1994. aasta festival kestis 3 päeva ning toimus juuli lõpus (22.–24. juuli). Teisel festivalil oli esinejaid ka väljaspoolt Eestit. Festivali korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus. Alates 1999. aastast on festival pühendatud millelegi või kellelegi. 1999. aasta festival oli pühendatud Eesti rahvamuusika koguja ja populariseerija August Pulsti 110. sünniaastapäevale. Festivalil käib esinejaid igast Euroopa kandist ja väljastpoolt kontinentigi.
Seekordse pärimusmuusikapeo teemaks on "Soolo!". XVII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 23.-26. juulil 2009. Paljude rahvaste pärimusmuusikas on soolo kõige olulisem muusika esitamise viis. Kohati on see ka kõige lihtsam ja loomulikum. Piisab ainult ühest pillimehest või laulikust, et pidu püsti panna. Festivalil saab näha ja kuulata soolopillimehi ja laulikuid nii Eestist kui mujalt maailmast. Mõistagi astuvad üles ka suuremad koosseisud, sest eks koosne needki pillimeestest, kellest paljude sees on peidus särav sooloartist.
Minu arvates on Viljandi Folk üks Eesti parimaid üritusi, mida olen ka ise viimastel aastatel külastama hakanud. Terve linn on rõõmsaid inimesi täis, kes naudivad täiel rinnal ETNO muusikat. Eelmisel aastal toimus minu üllatuseks Viljandi järve äärses rannakohvikus suhteliselt kõrgetasemeline house muusika pidu. Folk on terve suve parim üritus, mida oma parimate sõpradega jagada.
Informatsiooni Viljandi Folgi kohta saab aadressil www.folk.ee. Mina kasutasin ka erinevaid lendlehti ja netilehekülge http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_pärimusmuusika_festival.
Seekordse pärimusmuusikapeo teemaks on "Soolo!". XVII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 23.-26. juulil 2009. Paljude rahvaste pärimusmuusikas on soolo kõige olulisem muusika esitamise viis. Kohati on see ka kõige lihtsam ja loomulikum. Piisab ainult ühest pillimehest või laulikust, et pidu püsti panna. Festivalil saab näha ja kuulata soolopillimehi ja laulikuid nii Eestist kui mujalt maailmast. Mõistagi astuvad üles ka suuremad koosseisud, sest eks koosne needki pillimeestest, kellest paljude sees on peidus särav sooloartist.
Minu arvates on Viljandi Folk üks Eesti parimaid üritusi, mida olen ka ise viimastel aastatel külastama hakanud. Terve linn on rõõmsaid inimesi täis, kes naudivad täiel rinnal ETNO muusikat. Eelmisel aastal toimus minu üllatuseks Viljandi järve äärses rannakohvikus suhteliselt kõrgetasemeline house muusika pidu. Folk on terve suve parim üritus, mida oma parimate sõpradega jagada.
Informatsiooni Viljandi Folgi kohta saab aadressil www.folk.ee. Mina kasutasin ka erinevaid lendlehti ja netilehekülge http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_pärimusmuusika_festival.
Tuesday, May 12, 2009
Viljandi linn
Kuna mulgikultuuri kohta kolledžis raamatudi praktiliselt pole, otsustasin taas otsida informatsiooni internetist ning otsustasin külastada viljandi linna kodulehekülge (www.viljandi.ee), mis tutvustab väga hästi Viljandi vaatamisväärsusi. See on hea lehekülg Viljandit külastada soovivale külalisele. Lehekülg kajastab järgmist: turismiinfokeskus; majutus ja telkimine; söögikohad; huviväärsused; ajalugu; loodus; Viljandi linnaosad; lastega Viljandis; WiFi levialad; veebikaamerad Viljandis; ilm Viljandis; Viljandi vaated; pildialbum; e-kaart Viljandist.
Viljandimaa paelub külalisi ürgse looduse ja toredate kultuuriüritustega. Viljandi on iidne linn, mis laiub künkal kauni järve kaldal. Seesama järv, kus paadimees kord kaunisilmset neidu üle vee viinud. All orus peegelduv järv on meeliskoht suvitajatele, kalameestele ja tervisespordi harrastajatele. Iga aasta 1.mail kogunevad tuhanded jooksusõbrad, et mõõtu võtta ümber järve jooksust. Talvisel ajal saab rohelisest järveümbrusest maaliliselt kaunis ja lumine paik suusasõpradele, jäärajasõitjatele, kelgutajatele ja niisama looduse nautijatele.
Suvisel ajal paadiga järvele minnes heitke teiegi pilk linnale, mille siluetina kõrguvad kirikute tornid ning Vana Veetorn, kust avaneb kaunis vaade kogu linnale. Rohelised pargid, vanad puumajad, skulptuurid ja väikesed kunstigaleriid annavad põhjuse pikkadeks jalutuskäikudeks mööda hansahõngulist linna.
Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed. Soodsa asukoha, loodusliku mitmekesisuse ja heade ühendusteede tõttu on Viljandi olnud suurepärane koht kauplemiseks, peatumiseks ja elamiseks.
Vanu traditsioone järgides muutub linn igal aastal juunikuus taas hansahõnguliseks - kaubeldakse laadal, riietutakse vastavalt ajastule, korraldatakse näitusi ning peetakse pidu.
Igasuvine pärimusmuusika festival (folk) toob linna rahvamuusika sõpru lähedalt ja kaugelt. Õhus kuulda torupilli, kandlehäält ja lauluviise oma ja võõras keeles. Kõikjal on rütmid - lossivaremetes, linnaväljakutel, platsidel, kohvikutes ning järve ääreski.
Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned: Ordulinnuse varemed, Raekoda, Vana veetorn, Vabaduse plats, Tallinna tänav, Lauluväljak, Valuoja kooli hoone, Ugala teater, Lossi tänav, Kondase Keskus, Pikk tänav, Pärimusmuusika Ait.
Kirikid: Jaani kirik, Pauluse kirik.
Skulptuurid ja mälestusmärgid: legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur, purskkaevuskulptuur "Pastoraal allikal", Kondase maasikad, Kindral Laidoneri ratsamonument, pronksi valatud "Jooksja", Martin Kleini pronkskuju, Carl Robert Jakobsoni ausammas, mälestuskivi represseeritutele, Johann Köleri ausammas, purskkaevuskulptuur "Poiss kalaga", Kapten Anton Irve mälestussammas, vabadussõjas langenute ühiskalmistu, "Naine lillepärjaga".
Pargid ja purskkaevud: Lossimäed, Raekoja park ja roosiaed, Lastepark.
Viljandimaa paelub külalisi ürgse looduse ja toredate kultuuriüritustega. Viljandi on iidne linn, mis laiub künkal kauni järve kaldal. Seesama järv, kus paadimees kord kaunisilmset neidu üle vee viinud. All orus peegelduv järv on meeliskoht suvitajatele, kalameestele ja tervisespordi harrastajatele. Iga aasta 1.mail kogunevad tuhanded jooksusõbrad, et mõõtu võtta ümber järve jooksust. Talvisel ajal saab rohelisest järveümbrusest maaliliselt kaunis ja lumine paik suusasõpradele, jäärajasõitjatele, kelgutajatele ja niisama looduse nautijatele.
Suvisel ajal paadiga järvele minnes heitke teiegi pilk linnale, mille siluetina kõrguvad kirikute tornid ning Vana Veetorn, kust avaneb kaunis vaade kogu linnale. Rohelised pargid, vanad puumajad, skulptuurid ja väikesed kunstigaleriid annavad põhjuse pikkadeks jalutuskäikudeks mööda hansahõngulist linna.
Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed. Soodsa asukoha, loodusliku mitmekesisuse ja heade ühendusteede tõttu on Viljandi olnud suurepärane koht kauplemiseks, peatumiseks ja elamiseks.
Vanu traditsioone järgides muutub linn igal aastal juunikuus taas hansahõnguliseks - kaubeldakse laadal, riietutakse vastavalt ajastule, korraldatakse näitusi ning peetakse pidu.
Igasuvine pärimusmuusika festival (folk) toob linna rahvamuusika sõpru lähedalt ja kaugelt. Õhus kuulda torupilli, kandlehäält ja lauluviise oma ja võõras keeles. Kõikjal on rütmid - lossivaremetes, linnaväljakutel, platsidel, kohvikutes ning järve ääreski.
Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned: Ordulinnuse varemed, Raekoda, Vana veetorn, Vabaduse plats, Tallinna tänav, Lauluväljak, Valuoja kooli hoone, Ugala teater, Lossi tänav, Kondase Keskus, Pikk tänav, Pärimusmuusika Ait.
Kirikid: Jaani kirik, Pauluse kirik.
Skulptuurid ja mälestusmärgid: legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur, purskkaevuskulptuur "Pastoraal allikal", Kondase maasikad, Kindral Laidoneri ratsamonument, pronksi valatud "Jooksja", Martin Kleini pronkskuju, Carl Robert Jakobsoni ausammas, mälestuskivi represseeritutele, Johann Köleri ausammas, purskkaevuskulptuur "Poiss kalaga", Kapten Anton Irve mälestussammas, vabadussõjas langenute ühiskalmistu, "Naine lillepärjaga".
Pargid ja purskkaevud: Lossimäed, Raekoja park ja roosiaed, Lastepark.
Subscribe to:
Posts (Atom)





